Süsiniku jalajälje vähendamine asfaldis
Ringlussevõetud asfalt
Kõige lihtsam moodus asfaldi süsinikujalajälje vähendamiseks on kasutada asfaltsegu tootmisel ringlussevõetud asfalti (toodetud asfaldi jäätmetest, freesipurust jne). Tänased (2025. märtsi seisuga) regulatsioonid lubavad Eestis kasutada ringlussevõetud asfalti kuni 30% ulatuses segu massist. Kvaliteetse lõpptulemuse tagab asfaldijäätmete hoolikas sorteerimine ja läbi mõeldud kihiti freesimine objektidel, mis võimaldab kasutada ringlussevõetud asfalti põhimõtteliselt igas kihis, lähtuvalt saadud ringlussevõetud asfaldi kvaliteedinäitajatest.
MacRebur MR8
Teine ja täiendav võimalus on kasutada lisandit MacRebur MR8, millega asendatakse osa segusse lisatavat bituumenit. MacRebur MR8 on spetsiaalne lisand asfaldile, mis on valmistatud taaskasutatud plastijäätmetest (elektrikaabli isolatsiooni materjalidest). MacRebur MR8 lisand aitab vähendada traditsiooniliste materjalide kasutamist asfalditööstuses ning omab tugevat potentsiaali kahandamaks teedeehituse keskkonnamõju.
Ligniiniga asfaltsegu
Veel on võimalus bituumeni osaliseks asendamiseks kasutada ligniini. Ligniin on puidu rafineerimisel toodetud biopolümeer, millega saab segus osaliselt asendada bituumenit. 2022. aastal tootis Tariston Eesti esimesed ligniini sisaldavad asfaltsegud. 2024. aastal rajasime Transpordiameti tellimusel Riigitee nr 25 Mäeküla-Koeru-Kapu mnt Koeru-Kapu lõigu rekonstrueerimise objektil Eesti esimesed ligniini sisaldava asfaltseguga kaetud katselõigud avalikult kasutataval maanteel.
Taristuehituse innovatsioon
3D-masinjuhtimise kasutamine ja Tariston AS-i BIM teedeehitusprojektides
Tariston AS on alates 2013. aastast kasutanud oma teedeehitusprojektides 3D-masinjuhtimise tehnoloogiat, et tõsta töö efektiivsust ja vähendada vajadust traditsiooniliste mõõdistustööde järele.
Transpordiameti tellimusel on AS Tariston teostanud mitmeid erinevaid pilootprojekte, kus ehitamisel on olnud eesmärk kasutada kaasaegset masinjuhtimise ja mõõdistamise tehnoloogiat ning seda selliselt, et lisaks tööviljakuse suurendamisele oleks võimalik masinjuhtimise seadmeid kasutada ka tööde vastuvõtuks vajalike mõõdistuste teostamisel.
Sellised objektid on olnud:
- 2020 aastal Kõrvalmaantee 15160 Köisi-Koigi km 0-8,768;
- 2023 aastal kõrvalmaantee 15212 Raukla – Äiamaa – Oisu km 0,046-2,760 ja kõrvalmaantee 15173 Oisu – Kärevere – Taikse km 4,920-7,706
- 2024 aastal Riigitee 25 Mäeküla–Koeru–Kapu km 21,25-25,30 Koeru- Kapu lõigu rekonstrueerimine.
Esmakordsed lahendused Eestis
AS Tariston on ehitanud erinevaid katselõikusid ning rajanud unikaalseid objekte ning seda kõikvõimalikes tingimustes. Ei ole takistuseks olnud sood, rabad ega lõhkemata lõhkekehad. Oleme leidnud alati lahenduse. Näiteks 2021 aastal kasutasime esmakordselt Eestis RKIK-i tellimusel rehviplokke vähemalt 3 kilomeetri pikkusel lõigul tee aluskonstruktsioonis. Oleme jäbi jõe paigaldanud betoonist madratsid, ehitanud teed lõhkemata lõhkekehadega harjutusväljal, rajanud Eesti esimese tankodromi ja palju teinud muud põnevat.
Tehisintellekti kasutamine teedeehituses
Ettevõte on viimastel aastatel panustanud järjepidevalt uuenduslike lahenduste katsetamisse ja rakendamisse, et tõsta ehitusprotsesside kvaliteeti ning läbipaistvust. Märkimisväärse sammuna alustasime esimesena Eestis koostööd tehisintellektil põhineva platvormiga AI Clearing, et tuua rahvusvaheline kogemus ja kaasaegsed digilahendused ka kohalikele taristuobjektidele. Hiljutise arenguna on AS Tariston algatanud pilootprojekti, mille raames testitakse droonimõõdistusel ja tehisintellektil põhinevaid andmetöötluslahendusi. Selle eesmärk on pakkuda täpsemat ülevaadet tööde edenemisest, toetada andmepõhist otsustamist ning vähendada käsitsi tehtava kontrolli mahtu. Meie võime siduda traditsiooniline ehituskompetents kaasaegsete digilahendustega võimaldavad meil koostöös meie partneritega tuua klientideni praktilisi ja toimivaid lahendusi, mis loovad lisaväärtust nii projektijuhtimises kui kvaliteedikontrollis ning aitavad kaasa sektori laiemale arengule.